Kõrreliste kasvuviisid ja-aeg

Kõrreliste valikul aeda või haljastusse tuleb jälgida taime kasvuviisi ja kasvuaega.
Kasvuviiside järgi jaotatakse kõrrelised puhmikulisteks ja võsundilisteks taimedeks.
  • Puhmikulised kõrrelised – ei moodusta pikki risoome
  • Võsundilised kõrrelised- pikemad risoomid maa all või maa peal (stoolonid)
Kõrrelise puhmik võib olla tihe või hõre:
  • tihedapuhmikuline – noored võsud kasvavad vanade lehtede kaenlast, moodustades aeglaselt laienevad poolkerad või mättad: näiteks aruheinad (Festuca) ja lubikad (Sesleria).
  • hõredapuhmikuline - lühikesed maa-alused võsundid ehk risoomid, moodustades aeglaselt laienevad varrekogumikud ja tiheda juurepalli. Näiteks siidpöörised (Miscanthus), tarnad (Carex), kastikud (Calamagrostis) jt.
Võsundilised kõrrelised moodustavad tihedad taimematid või kasvatavad emataimest kaugemal väljailmuvad tütartaimed. Vältimaks selliste kõrreliste teiste taimede sisse kasvamist, tuleb vajadusel selliste taimede ümber kasutada maasisesed juuretõkkeid (juuretõkkekangas, maa sisse kaevatud põhjata anumad vmt.) Võsundilised kõrrelised on ideaalsed kallakutel pinnase sidumiseks või suurte alade pinnakatteks. Head konteinerhaljastuses monotaimena. Näiteks suur parthein (Glyceria maxima), päiderood (Phalaris arundinacea), kamm-soohein (Spartina pectina), liiv-vareskaer (Leymus arenarius).

Kõrreliste kasvuaja järgi jaotatakse kõrrelised külma- ja soojakasvusteks taimedeks. (inglise keeles vastavalt cool-season grass ja warm-season grass). Taimede jaotatud nimekiri allpool!

Külmakasvuste kõrreliste juured ja pealsed hakkavad jõudsalt kasvama juba kevadel, mulla soojenedes temperatuurini 10° C. Taimed õitsevad kevadel või suve esimesel poole ning kesksuviste kuumade ilmadega, kui õhutemperatuur on 25° C või rohkem, kasv peatub. Kuumade ja põuaste suvede puhul võivad sel ajal külmakasvuste kõrreliste pealsed kolletuda ning taimed vaibuvad puhkeperioodi. Suve lõpus, sügisel, kui temperatuurid langevad, hakkavad külmakasvuste kõrreliste juured ja pealsed taas kasvama. Tuntud külmakasvused ilukõrrelised on näiteks sinihall aruhein (Festuca cinerea), teravaõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora) ja tarnad (Carex). Külmakasvuseid kõrrelisi tuleks ümber istutada või jagada juurte aktiivse kasvu ajal ehk kevadel ja sügisel. Külmakasvuste kõrreliste kasvuks vajalikud temperatuurid: muld 10-18° C, õhk 16-24° C.

Soojakasvuste kõrreliste kasvuks on vajalik mullateperatuur 20-21° C. Meie kliimas on nende parim kasvuaeg suve keskpaigast sügiseni. Kui taimed hakkavad õisi moodustama, kasv aeglustub. Eesti looduses kasvavatest soojakasvustest kõrrelistest on tuntud harilik pilliroog (Phragmites australis), aianduses siidpöörised (Miscanthus) ja vitshirsid (Panicum). Neid kõrrelisi on parim aeg ümber istutada või jagada pealsete kasvama hakkamisest kuni õite moodustumiseni. Soojakasvuste kõrreliste kasvuks vajalikud temperatuurid: muld 21-32° C, õhk 26-35° C.
KÜLMAKASVUSED KÕRRELISED:SOOJAKASVUSED KÕRRELISED:
  • Aruheinad (Festuca)  
  • Kastevarred (Deschampsia)
  • Teravaõiene kastik (Calamagrostis acutiflora)
  • Sinihelmikad (Molinia)
  • Lubikad (Sesleria)
  • Väriheinad (Briza)
  • Päiderood (Phalaris arundinacea)
  • Stepirohud (Stipa)
  • Tarnad (Carex)
  • Igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens)
  • Haguheinad (Koeleria)
  • Piipheinad (Luzula)
  • Helmikad (Melica)
  • Nurmikad (Poa)
  • Kastikheinad (Achnatherum)
  • Vareskaer (Leymus)
  • Sardhein (Elymus)
  • Siidpöörised (Miscanthus)
  • Vitshirsid (Panicum)
  • Ainuroog (Hakonechloa macra)
  • Hiidhirsid ehk haakheinad (Pennisetum ehk Cenchrus)
  • Lühikarvane kastik (Calamagrostis brachytricha)
  • Habeheinad (Andropogon)
  • Sinikõrred (Schizachyrium)
  • Pillaheinad (Sporobolus)
  • Preeriaheinad (Bouteloua)
  • Haikheinad (Chasmanthium)
  • Hiidroog (Arundo donax)
  • Harilik alang (Imperata cylindrica)
  • Maohabe (Ophiopogon)
  • Tähtsorgod (Sorghastrum)
  • Kamm-soohein (Spartina pectina)
  • Siberi karehein (Spodiopogon sibiricus)